"Kui hindate ja arvustate inimesi,
siis ei ole teil aega neid armastada."
Erinevaid mõtteteri, aforisme, vanasõnu ja muid huvitavaid ütlemisi.
"Kui hindate ja arvustate inimesi,
siis ei ole teil aega neid armastada."
Põhjus, miks enamik meie suurtest eesmärkidest
jääb saavutamata on see,
et me teeme teisejärgulised asjad enne.
Another thing I took away from it though, was that some people don’t reflect on themselves. People sometimes don’t realize flaws about themselves or take the time to learn more in depth things about themselves. This makes me sad. How are people going to grow and learn? I can’t believe some people aren’t going to experience the sensation of being a “better version of themselves”
Emily Bronte „Vihurimäe“ Varrak 2006
Ükski vaimulik kogu maailmas pole kunagi taevast nii ilusti kirjeldanud, kui nemad seda oma süütute sõnadega tegid. (lk 41)
Temas on rohkem mind kui minus eneses. Millest meie hinged ka poleks tehtud, minu ja tema oma on ühesugused. (lk77)
Ma ei oska seda väljendada, aga kindlasti tunned sina ja kõik teised, et meie olemine on ja peaks olema ka väljaspool meid. Mis mõte oleks minu loomisel, kui ma eksisteeriksin ainult iseendas? Minu suured õnnetused siin ilmas on olnud ka Heathcliffi õnnetused ning ma olen neid kõiki algusest peale jälginud ja tundnud. Minu suur elumõte on Heathcliff. Kui kõik kaoks ja tema jääks, siis kestaks minu olemasolu edasi; aga kui kõik muu jääks ja tema häviks, muutuks maailm mulle päris võõraks: ma ei olekski nagu osa sellest. Minu armastus Lintoni vastu on nagu lehed metsapuudel: ma tean, et aeg muudab seda, nagu muudab puid talv. Minu armastus Heathcliffi vastu sarnaneb igaveste kaljudega. See alllikas toob vähe nähtavat rõõmu, ent ta on hädavajalik. Nelly, ma olen Heathcliff! Ta on alati, alati minuga, mitte kui rõõm – mitte suurem rõõm, kui ma ise endale olen, vaid nagu mu enda olemus.(lk78)
Nad elasid liiga sügaval oma ühises rõõmus, et tunda kohmetust. (lk 91)
Ma võiksin niisama vähe unustada sind kui iseenda olemasolu! (lk152)
Kirjastus Birgitta 2000
Elu on mu meelest liiga lühike, et seda raisata viha kasvatamisele või vigade meelespidamisele.(67-68)
„Mõnikord on mul imelik tunne – eriti siis, kui te mu läheduses viibite nagu praegu: mul on tunne, justkui oleks miski mu vasaku külje ribide all nagu niidiga tugevasti ühendatud vastava kohaga teie väikeses kehas....“(lk 306-307)
Ma mõistan lahkumise paratamatust, ent see on nagu surma paratamatusele vastuvaatamine. (lk307)
See on minu hing, mis teie hingega kõneleb (lk308)
